…kumab üle meie magamistoa. Just kumab, mitte ei sära. Pildil, mis juba enne minu tulekut meie magamistoa seina kaunistas, hoiab Kuningas kaenla all akustilist kitarri ning vaatab, justkui midagi muhedat öeldes, naeratades meie poole.
Esimestel päevadel, kui ma siin olin, tundus see mulle kuidagi kummaline (see pole mitte väike pilt muuseas), kuid mida kauem ma tema naeratuse kumas siin olen aega veetnud, seda enam mulle tundub, et Elvisel on oluline roll meie magamistoa atmosfääri loomisel. Teie saadetud fotod ja postkaardid, mis minu toaosa seinasid kaunistavad toovad siia sära ning hubasust, naeratav Elvis lisab salapärase kuma ja uskuge või mitte – uinumis- ning uneprobleeme pole mul siin veel kordagi esinenud ning oma voodil istumine ja teile kirjutamine, lugemine või toakaaslastega lobisemine langevad kindlasti kategooriasse „eriti mõnusad tegevused“ :)!
Ühesõnaga, miks magamistoa teema hetkel üle kerkis on asjaolu, et nüüd juba vähem kui nädala pärast saan endale uue toakaaslase. Kuna Kristina reedel koju lendab, kolib Nora väiksemast magamistoast üle suuremasse, minu tuppa. Kristinaga oli meil praeguseks kujunenud mõnus õhkkond ning meie päevarütmid langesid suuremas osas kokku. Kui väljas käisime, käisime enamasti kas koos või kui kumbki meist hiljem tuli, ei pannud me pisikest kobistamist teineteisele pahaks. Samuti nautisime me vabadel päevadel pisut kauem voodis pikutamist ning päevaseid uinakuid.
Noraga saab ühise rütmi leidmine kindlasti olema huvitavaks väljakutseks, kuna enamasti näen teda magama suundumas kuskil 21-22 ajal õhtul, hommikuti (ka puhkepäevadel) ärkamas vahemikus 7-8 ning loomulikult on ta korduvalt maininud, et on eriti tundlik igasuguste helide (niipalju kui ma olen aru saanud, magab kõrvatroppidega) ning valguskiirte suhtes – kõik see äratab ta põhimõtteliselt silmapilkselt! Hah! Palju edu meile!!!
Aga usun siiralt, et miski pole võimatu, ning eks see EVS kogemus siin ongi ühelt poolt ka selleks, et õppida erinevustega toime tulema, kompromisse tegema ning paindlik olema. Püüan ka Norat igati nii meelestada ja loodan pingsalt, et Elvise naeratuse kuma mõjub temalegi lõõgastavalt!
P.S. eile õhtul avati meie maja all asuv ööklubi Letom ning kella 4 ajal öösel vappusid (sõna otsese mõttes.. liikusid …päriselt!!) meie voodid kumiseva muusika rütmis – „I´ve got a feeling…jeee jeee….that tonights gonna´be a good night! Toniiiights gonna be a good gooooood night!!! Pa-pa-pa party every day! Party every day!!“. Pfff…nädalavahetused saavad edaspidi olema uinumise seisukohalt huvitavad.
Eelmisel nädalavahetusel toimus siin (ehk Ateena keskuses.. ehk põhimõtteliselt meie koduaias) tänavateatri-festival. Oli päris põnev. Eriti just selles mõttes, et nägin mitmeid etteasteid, millesarnaseid Eestis mitte ei leia – tuleshow´d, trummietteasted, karnevaliriietes pikkadel jalgadel karglevad-hüplevad akrobaadid, hiiglaslikke palle inimeste seas ringiveeretavad klounid jmt. Ilmad olid mõnusad ning pealtvaatajaid oli muidugi murdu. Ja nagu ikka, kõige selle taustal Akropolise kuma. Maagiline…
Külastasime ka ühte kesklinnas asuvat noorte-hostelit, kus paar meie tuttavat vabatahtlikku töötavad ning seal on avatud ülimõnus pisike katuseterrass-baar, kus kohvi, teed või klaasi veini nautides ning sõpradega lobisedes taaskord, ja sellest ei saa mitte küllalt, on mõnus silmitseda all laiuva linna tulesid ja üle linna kõrguvat Akropolist.
Tööl sujub kõik kenasti. Olen leidnud hea kontakti sealse tööterapeudiga, kes majaelanike tegevusplaane koostab ning tundub, et üldse kõike teeb, mis vaja on seal. Ta on ülimalt abivalmis ning tore ja hetkel töötame koos temaga läbi kõigi residentide faile – kes kui vana on, kust pärit, kaua haiglas olnud, kaua Edra üksuses elanud, milline on nende füüsiline seis, milline on vaimne seis, mida keegi suudab ning ei suuda ja mis on seatud eesmärgid iga inimese jaoks eraldi jne.jne. Oleme leppinud, et võtan veel aega nö kõrvaltjälgijana, et elanikke paremini tundma õppida ning et nemad minuga harjuks ja siis ühel hetkel arutame Evangeliaga, kelle saan enda nn hoolealuseks, kellega proovida süsteemsemalt edasi töötada (a la teda igal nädalal pagariärisse saates, kodutöödes juhendades jms.). Kõlab hästi!
Lisaks võtsin endale ülesandeks panna kokku inglisekeelne fail Ippokrates I elanike kohta. Hetkel on iga residendi kohta olemas kuskil max 10 vigases inglise keeles kirjutatud lauset, kuid plaan on teha need kirjeldused oluliselt pikemaks (Evangelia abiga), lisada ka üldist teoreetilist materjali erinevate psüühikahäirete ning vaimse alaarengu kohta ja luua koht, kuhu lisaks minule kõik üksuse tulevased EVS vabatahtlikud saavad kirjutada isiklikke tähelepanekuid ning kommentaare elanike kohta. Nii on nende (loodetav) progress ja tagasilangused kirjeldatud ka vabatahtlike pilgu läbi. Selline materjal on eriti vajalik (mõtlen nii, sest see on see, milles ka mina sinna saabudes puudust tundsin) värskele vabatahtlikule, et Ippokrates I toimimissüsteemist paremat ülevaadet saada ning oma tegevustele toetust leida.
Teine tööga seotud plaan on koos Sabrinaga (mu teine korterikaaslane) hakata pidama Edra blogi, mis ühelt poolt kirjeldab vabatahtlike elu ning tegemisi siin, mis üleüldiselt Ateena keskuses toimub jms. Teiselt poolt käsitleda vaimse tervise teemasid, tutvustada täpsemalt Edra erinevaid üksusi, pakkuda materjali (kirjeldusi, artikleid) vaimse tervise kohta, teha küsitlusi noorte hulgas, mida nemad antud teemast arvavad jne. Konkreetne plaan ning idee on veel väljatöötamisel, kuna ilmselgelt liiguvad asjad siin rahulikult (et mitte öelda üle mõistuse aeglaselt! Seiga, seiga ja halara!), kuid kohe, kui saame aadressi ning juurdepääsukoodid, asume tegudele!
Neljapäeval käisime Nora ja Sabrinaga Aafrika tantsutunnis! Ojeeeeee, kui lahe see oli!!!! Tantsuvihtumine toimus sealsamas stuudios, kus käin Pilatest tegemas ning juba paar korda on sealsed vahvad töötajad püüdnud mind meelitada ka seda proovima, kuid mul olid omad kahtlused... Kui aga siin kodus teistele sellest võimalusest rääkisin, hakkasid tüdrukud kohe mõttest kinni ja nii saigi…tunni lõppedes olime sõna otseses mõttes läbimärjad (ja mu õlad olid niiii valusad järgmisel päeval peale neid linnutiibu imiteerivaid liigutusi :)), aga oh, kui energiat täis!
Nüüd on mu sees tõsised dilemmad, kuidas oma raha ja ajaga toime tulla. Pilates on 12EUR 1h, Aafrika tants 16EUR 1,5h – otseselt odav lõbu pole kumbki, aga ennast liigutada on vajalik ja inimesed seal on enam kui armsad. Pean tegema otsuse, kumba eelistan, aga majanduslikult läheb nibinaks-nabinaks vist…
Mis siis veel uudist ..JAAAA… eriti hea uudis on see, et hetkeseisuga on tulevaks teisipäevaks lepitud kokku kohtumine internetimeestega, kes kell 16 tulevad ja TOOVAD MEILE MEIE ENDI ISIKLIKU WI-FI!!!! Olgu, ilmselgelt on parem mitte hõisata ning oma lootusi väga üles kütta, aga hetkel on püsiühenduse võimalus lähemal kui kunagi varem, seega ärevus hinges, nii et saatke palun ka omalt poolt toetavaid vibratsioone siia suunda, eksole :)!
Kui nädal möödus küllaltki soojalt ning päikesepaisteliset, siis tänaseks on pilved end taas meie peade kohale istutanud ning praegu, kui siin teile kriban, kõmiseb õues kõva kõu ning hetk tagasi avastasime, et ühel meie rõdudest on vee äravoolurenn ummistunud, mis tähendab, et rõdu täitub aeglaselt veega, peagi ka meie elutuba… ok, pean vist appi minema seda renni puhastama!!!
Saupakaa!
Kallistustega,
Kreeka Gea
Esimestel päevadel, kui ma siin olin, tundus see mulle kuidagi kummaline (see pole mitte väike pilt muuseas), kuid mida kauem ma tema naeratuse kumas siin olen aega veetnud, seda enam mulle tundub, et Elvisel on oluline roll meie magamistoa atmosfääri loomisel. Teie saadetud fotod ja postkaardid, mis minu toaosa seinasid kaunistavad toovad siia sära ning hubasust, naeratav Elvis lisab salapärase kuma ja uskuge või mitte – uinumis- ning uneprobleeme pole mul siin veel kordagi esinenud ning oma voodil istumine ja teile kirjutamine, lugemine või toakaaslastega lobisemine langevad kindlasti kategooriasse „eriti mõnusad tegevused“ :)!
Ühesõnaga, miks magamistoa teema hetkel üle kerkis on asjaolu, et nüüd juba vähem kui nädala pärast saan endale uue toakaaslase. Kuna Kristina reedel koju lendab, kolib Nora väiksemast magamistoast üle suuremasse, minu tuppa. Kristinaga oli meil praeguseks kujunenud mõnus õhkkond ning meie päevarütmid langesid suuremas osas kokku. Kui väljas käisime, käisime enamasti kas koos või kui kumbki meist hiljem tuli, ei pannud me pisikest kobistamist teineteisele pahaks. Samuti nautisime me vabadel päevadel pisut kauem voodis pikutamist ning päevaseid uinakuid.
Noraga saab ühise rütmi leidmine kindlasti olema huvitavaks väljakutseks, kuna enamasti näen teda magama suundumas kuskil 21-22 ajal õhtul, hommikuti (ka puhkepäevadel) ärkamas vahemikus 7-8 ning loomulikult on ta korduvalt maininud, et on eriti tundlik igasuguste helide (niipalju kui ma olen aru saanud, magab kõrvatroppidega) ning valguskiirte suhtes – kõik see äratab ta põhimõtteliselt silmapilkselt! Hah! Palju edu meile!!!
Aga usun siiralt, et miski pole võimatu, ning eks see EVS kogemus siin ongi ühelt poolt ka selleks, et õppida erinevustega toime tulema, kompromisse tegema ning paindlik olema. Püüan ka Norat igati nii meelestada ja loodan pingsalt, et Elvise naeratuse kuma mõjub temalegi lõõgastavalt!
P.S. eile õhtul avati meie maja all asuv ööklubi Letom ning kella 4 ajal öösel vappusid (sõna otsese mõttes.. liikusid …päriselt!!) meie voodid kumiseva muusika rütmis – „I´ve got a feeling…jeee jeee….that tonights gonna´be a good night! Toniiiights gonna be a good gooooood night!!! Pa-pa-pa party every day! Party every day!!“. Pfff…nädalavahetused saavad edaspidi olema uinumise seisukohalt huvitavad.
Eelmisel nädalavahetusel toimus siin (ehk Ateena keskuses.. ehk põhimõtteliselt meie koduaias) tänavateatri-festival. Oli päris põnev. Eriti just selles mõttes, et nägin mitmeid etteasteid, millesarnaseid Eestis mitte ei leia – tuleshow´d, trummietteasted, karnevaliriietes pikkadel jalgadel karglevad-hüplevad akrobaadid, hiiglaslikke palle inimeste seas ringiveeretavad klounid jmt. Ilmad olid mõnusad ning pealtvaatajaid oli muidugi murdu. Ja nagu ikka, kõige selle taustal Akropolise kuma. Maagiline…
Külastasime ka ühte kesklinnas asuvat noorte-hostelit, kus paar meie tuttavat vabatahtlikku töötavad ning seal on avatud ülimõnus pisike katuseterrass-baar, kus kohvi, teed või klaasi veini nautides ning sõpradega lobisedes taaskord, ja sellest ei saa mitte küllalt, on mõnus silmitseda all laiuva linna tulesid ja üle linna kõrguvat Akropolist.
Tööl sujub kõik kenasti. Olen leidnud hea kontakti sealse tööterapeudiga, kes majaelanike tegevusplaane koostab ning tundub, et üldse kõike teeb, mis vaja on seal. Ta on ülimalt abivalmis ning tore ja hetkel töötame koos temaga läbi kõigi residentide faile – kes kui vana on, kust pärit, kaua haiglas olnud, kaua Edra üksuses elanud, milline on nende füüsiline seis, milline on vaimne seis, mida keegi suudab ning ei suuda ja mis on seatud eesmärgid iga inimese jaoks eraldi jne.jne. Oleme leppinud, et võtan veel aega nö kõrvaltjälgijana, et elanikke paremini tundma õppida ning et nemad minuga harjuks ja siis ühel hetkel arutame Evangeliaga, kelle saan enda nn hoolealuseks, kellega proovida süsteemsemalt edasi töötada (a la teda igal nädalal pagariärisse saates, kodutöödes juhendades jms.). Kõlab hästi!
Lisaks võtsin endale ülesandeks panna kokku inglisekeelne fail Ippokrates I elanike kohta. Hetkel on iga residendi kohta olemas kuskil max 10 vigases inglise keeles kirjutatud lauset, kuid plaan on teha need kirjeldused oluliselt pikemaks (Evangelia abiga), lisada ka üldist teoreetilist materjali erinevate psüühikahäirete ning vaimse alaarengu kohta ja luua koht, kuhu lisaks minule kõik üksuse tulevased EVS vabatahtlikud saavad kirjutada isiklikke tähelepanekuid ning kommentaare elanike kohta. Nii on nende (loodetav) progress ja tagasilangused kirjeldatud ka vabatahtlike pilgu läbi. Selline materjal on eriti vajalik (mõtlen nii, sest see on see, milles ka mina sinna saabudes puudust tundsin) värskele vabatahtlikule, et Ippokrates I toimimissüsteemist paremat ülevaadet saada ning oma tegevustele toetust leida.
Teine tööga seotud plaan on koos Sabrinaga (mu teine korterikaaslane) hakata pidama Edra blogi, mis ühelt poolt kirjeldab vabatahtlike elu ning tegemisi siin, mis üleüldiselt Ateena keskuses toimub jms. Teiselt poolt käsitleda vaimse tervise teemasid, tutvustada täpsemalt Edra erinevaid üksusi, pakkuda materjali (kirjeldusi, artikleid) vaimse tervise kohta, teha küsitlusi noorte hulgas, mida nemad antud teemast arvavad jne. Konkreetne plaan ning idee on veel väljatöötamisel, kuna ilmselgelt liiguvad asjad siin rahulikult (et mitte öelda üle mõistuse aeglaselt! Seiga, seiga ja halara!), kuid kohe, kui saame aadressi ning juurdepääsukoodid, asume tegudele!
Neljapäeval käisime Nora ja Sabrinaga Aafrika tantsutunnis! Ojeeeeee, kui lahe see oli!!!! Tantsuvihtumine toimus sealsamas stuudios, kus käin Pilatest tegemas ning juba paar korda on sealsed vahvad töötajad püüdnud mind meelitada ka seda proovima, kuid mul olid omad kahtlused... Kui aga siin kodus teistele sellest võimalusest rääkisin, hakkasid tüdrukud kohe mõttest kinni ja nii saigi…tunni lõppedes olime sõna otseses mõttes läbimärjad (ja mu õlad olid niiii valusad järgmisel päeval peale neid linnutiibu imiteerivaid liigutusi :)), aga oh, kui energiat täis!
Nüüd on mu sees tõsised dilemmad, kuidas oma raha ja ajaga toime tulla. Pilates on 12EUR 1h, Aafrika tants 16EUR 1,5h – otseselt odav lõbu pole kumbki, aga ennast liigutada on vajalik ja inimesed seal on enam kui armsad. Pean tegema otsuse, kumba eelistan, aga majanduslikult läheb nibinaks-nabinaks vist…
Mis siis veel uudist ..JAAAA… eriti hea uudis on see, et hetkeseisuga on tulevaks teisipäevaks lepitud kokku kohtumine internetimeestega, kes kell 16 tulevad ja TOOVAD MEILE MEIE ENDI ISIKLIKU WI-FI!!!! Olgu, ilmselgelt on parem mitte hõisata ning oma lootusi väga üles kütta, aga hetkel on püsiühenduse võimalus lähemal kui kunagi varem, seega ärevus hinges, nii et saatke palun ka omalt poolt toetavaid vibratsioone siia suunda, eksole :)!
Kui nädal möödus küllaltki soojalt ning päikesepaisteliset, siis tänaseks on pilved end taas meie peade kohale istutanud ning praegu, kui siin teile kriban, kõmiseb õues kõva kõu ning hetk tagasi avastasime, et ühel meie rõdudest on vee äravoolurenn ummistunud, mis tähendab, et rõdu täitub aeglaselt veega, peagi ka meie elutuba… ok, pean vist appi minema seda renni puhastama!!!
Saupakaa!
Kallistustega,
Kreeka Gea
Postitused
0 kommentaari:
Postita kommentaar