Diadromi (kr.k. koridor; tee millegi suunas)

…on Edra päevakeskuse nimi. Aga sobib mõnes mõttes hästi ka meie, siinsete EVS vabatahtlike, konteksti. Ühelt poolt on meid ümbritsemas seinad teatud piirangute ja reeglite näol, mis programm ja projekt seab, raamid, teiselt poolt on need seinad nagu toetuspunktid, mida organisatsioonid siin ning koduriigis meile pakuvad, inimesed, kellega me siin koos töötame, teised vabatahtlikud ning kohalikud sõbrad-tuttavad, kes meid julgustavad ning kaasaelavad.
Ning loomulikult on see rada, teekond. Täis seiklusi, põnevust, uudsust ning parematel juhtudel ka eesmärke, mis teekonna lõpus (ja miks mitte ka vahepeatustena) paistavad. Seadsin endale enne siiatulekut mitmeid eesmärke, isiklikke ning vähemisiklikke. Rohkem ikka vast isiklikke, eks, sest oma elu alustades tuleb ikka rohkem endale mõelda, ennast luua, et siis hiljem leida endas see jõud, et midagi ka teistele anda.

Leidsin ühest lennujaama kingipoest külmkapimagneti, kus seisab „Life isn´t about finding yourself, it´s about creating yourself“ (Elu pole mitte enese leidmiseks vaid enese loomiseks) ning nüüd ehib see meie külmikut. Ja ma olen selle mõttekäiguga nõus. Millegi leidmine on tihtipeale suuresti otsija õnne küsimus, millegi loomine nõuab aga sügavat isiklikku huvi ning pingutust ja samuti annab lootust, et selles protsessis on võimalik ka midagi muuta. Ning inimene on kindlasti võimeline nii looma kui muutuma/muutma, nii iseennast kui teisi (ja tihtipeale on see võrdselt keerukas protsess, nii iseenda kui teiste muutmine siis). Kindlasti on targem alustada muutustest endast, sest juba see iseenesest võib muuta ka inimesi sinu ümber.
Tegelegem siis kõik enese loomisega (milline ilus filosoofiline üleskutse, hah :)!, aga mõtlen seda siiralt) ja teadvustagem seda. Vahel lihtsalt tuleb võtta aega, et kuulata, mis Sinu sees toimub, mida Sa TEGELIKULT tahad ning siis liikuda selle poole, et seda ka tegelikult saada ning olla õnnelik ja rahul endaga!

Aga muidu on kõik tip-top ja filosoofilisi raamatuid ega luuletusi elu mõttest kirjutama ei ole hakanud, ärge muretsege, hoopis võtan rahulikult ning püüan vooluga kaasa minna ning nautida (lisaks püüda mitte muretseda üleliia, kui mu valgetele tennistele tekivad plekid)! Jee! :)

Naeratades,
ikka Gea