Päikesesoojad head soovid sinna teile kõigile sulatavad oma tee läbi hangede, eks!
Ja loodan, et langenud tähekesed on leidnud oma omanikud, kelle poole lendu läksid… (:
Täna on Kolmekuningapäev, mis võrdub siin vaba päev = absoluutselt kõik on kui väljasurnud = Epiphany (spirituaalne tähistamine peale jõule)= Phota (tulede püha).
Et seda kõike võimalikult lühidalt kirjeldada, mis kõike Kreekat puudutava kohta on äärmiselt keeruline, kuna nii nende keel kui mõttekäik on tihtipeale ülipõhjalik ning raskestitõlgitav, ütlen siis nii:
Phota tähistab 12 päeva möödumist jõuludest, inimesed lähevad kirikusse, et võtta klaasitäis püha vett ning sellega oma kodu õnnistada, siinses suurimas sadamas (Pireaus) viskab preester vette risti ning hulk vapraid mehi sukeldub seda püüdma (täna oli seal vist küll masse, sest ilm on üks kõigi aegade soojemaid jaanuari kohta ning ujumine pole probleem) ning see, kes risti saab on üldjoontes äärmiselt õnnelik ning peab sellega, niipalju kui ma aru sain, ka teiste inimeste kodudes käima ning neid õnnistama miskit moodi ja loomulikult lasevad kohalikud kalamehed-paadiomanikud preestril sadamas oma paati õnnistada.
Kõik keerleb siis märksõna „vesi“ ümber ning seos tuleb tõenäoliselt õigeusu (ortodoksi) kirikust (siinne valitsev kirik), kes märgivad seda päeva kui päeva, mil Jeesus ristiti.
Niisiis mõtlesin täna taas pisut rohkem usu suurele mõjule siin ühiskonnas. Selgelt on näha, kuidas siin on Phota rõhk selgelt religioossusel, samas kui Eestis on Kolmekuningapäev ja kuningaks käimine jõudnud välja punkti, kus see päev märgib peamiselt kuuse välja viimise hetke ning viimast aega uusaastasoovide vahetamiseks...vot siis.
Pühadeperiood siin möödus üldjoontes kenasti ning ilma suuremate üllatusteta. Kõik läks rahulikult, kuid muidugi ilma igasuguse „pühadetunde“ kui selliseta, sest kuidas ma ka ei prooviks, ei suuda ma oma peas sulatada kokku pilti lumehangedesse mattunud Keilast ning 25.detsembril Corinthose rannas ujuvatest inimestest ning panna sellele sildiks „Häid jõule kõigile!“. Las ta siis olla.
Jah, 18.-27.detsember oli mul pühadepuhkus ning sain pisukeseks Ateenast välja. Tundub, et oli mõnes mõttes ka viimane aeg, kuna olen nüüdseks suurlinnaga kenasti kohanenud ning kerge on lasta mugaval igapäevarutiinil tekkida. Samas on Ateena-muljed vaid killuke Kreekast (lisandunud mu Thessaloniki-Kavala-Kilkis-muljete killule), et aga piltmõistatus kokku saada, pean siiski veel palju nägema (loodan, et aega ja võimalusi vaid jagub).
Porto Heli ning Corinthos olid selle perioodi sihtkohtadeks. Mõlema suureks plussiks minu silmis loomulikult paiknemine mere ääres. Porto Heli oli imearmas vaikne sadam kauni vaate ja mõnusa linnastruktuuriga. Ilmad muidugi ka ei hoidnud sel detsembri keskpaiga nädalavahetusel tagasi ning nii istusime pühapäevahommikust kohvi juues sadamakohvikus T-särgi väel ning lasime päiksel oma põski paitada.
Corinthos pole iseenesest midagi väga vaatamisväärset. Küll oluliselt väiksem kui Ateena, kuid siiski piisavalt suur ning „tavaline“ linn, KUID seal leidsin siiani esimese merevaate, kus saared-mäed horisonti ei piiranud ning nautisin seda väga! Asukoht ka vaid tunnikese rongisõidu kaugusel Ateenast (trammiga Ateena kesklinnast Glyfada´sse minna võtab isegi kauem), seega, miks ka mitte!
Loutraki, mis vaid 4km Corinthoselt, on oluliselt mõnusam linnake ning kindlasti ka suurem turismisihtkoht, kuna seal lisaks kaunimatele vaadetele ning söögikohtadele-kohvikutele ka üks Euroopa suurimaid kasiinosid. Lisaks on Loutraki (allikas kr.k.) tuntud ka oma hea allikavee poolest, mida siingi loomulikult igast poest osta saab.
Minu jõululaupäev sai sel aastal veedetud Loutraki suurimas ööklubis. Hah! Just, te silmad ei peta. Kogemus oli huvitav, ütleme nii. Natuke nagu mõistus tõrkus taaskord jõule ning ööklubi-sära ühendamast, kuid kuna baaselement - jõulutunne - niikuinii puudu oli, siis läksin vooluga kaasa. Püüan selle siiski jätta ühekordseks elamuseks…
Ateenas külastasin ka kahte kontserti. Mõlemad mõnusad-mõnusad. Mõlemad Kreeka bändid.
Ja loodan, et langenud tähekesed on leidnud oma omanikud, kelle poole lendu läksid… (:
Täna on Kolmekuningapäev, mis võrdub siin vaba päev = absoluutselt kõik on kui väljasurnud = Epiphany (spirituaalne tähistamine peale jõule)= Phota (tulede püha).
Et seda kõike võimalikult lühidalt kirjeldada, mis kõike Kreekat puudutava kohta on äärmiselt keeruline, kuna nii nende keel kui mõttekäik on tihtipeale ülipõhjalik ning raskestitõlgitav, ütlen siis nii:
Phota tähistab 12 päeva möödumist jõuludest, inimesed lähevad kirikusse, et võtta klaasitäis püha vett ning sellega oma kodu õnnistada, siinses suurimas sadamas (Pireaus) viskab preester vette risti ning hulk vapraid mehi sukeldub seda püüdma (täna oli seal vist küll masse, sest ilm on üks kõigi aegade soojemaid jaanuari kohta ning ujumine pole probleem) ning see, kes risti saab on üldjoontes äärmiselt õnnelik ning peab sellega, niipalju kui ma aru sain, ka teiste inimeste kodudes käima ning neid õnnistama miskit moodi ja loomulikult lasevad kohalikud kalamehed-paadiomanikud preestril sadamas oma paati õnnistada.
Kõik keerleb siis märksõna „vesi“ ümber ning seos tuleb tõenäoliselt õigeusu (ortodoksi) kirikust (siinne valitsev kirik), kes märgivad seda päeva kui päeva, mil Jeesus ristiti.
Niisiis mõtlesin täna taas pisut rohkem usu suurele mõjule siin ühiskonnas. Selgelt on näha, kuidas siin on Phota rõhk selgelt religioossusel, samas kui Eestis on Kolmekuningapäev ja kuningaks käimine jõudnud välja punkti, kus see päev märgib peamiselt kuuse välja viimise hetke ning viimast aega uusaastasoovide vahetamiseks...vot siis.
Pühadeperiood siin möödus üldjoontes kenasti ning ilma suuremate üllatusteta. Kõik läks rahulikult, kuid muidugi ilma igasuguse „pühadetunde“ kui selliseta, sest kuidas ma ka ei prooviks, ei suuda ma oma peas sulatada kokku pilti lumehangedesse mattunud Keilast ning 25.detsembril Corinthose rannas ujuvatest inimestest ning panna sellele sildiks „Häid jõule kõigile!“. Las ta siis olla.
Jah, 18.-27.detsember oli mul pühadepuhkus ning sain pisukeseks Ateenast välja. Tundub, et oli mõnes mõttes ka viimane aeg, kuna olen nüüdseks suurlinnaga kenasti kohanenud ning kerge on lasta mugaval igapäevarutiinil tekkida. Samas on Ateena-muljed vaid killuke Kreekast (lisandunud mu Thessaloniki-Kavala-Kilkis-muljete killule), et aga piltmõistatus kokku saada, pean siiski veel palju nägema (loodan, et aega ja võimalusi vaid jagub).
Porto Heli ning Corinthos olid selle perioodi sihtkohtadeks. Mõlema suureks plussiks minu silmis loomulikult paiknemine mere ääres. Porto Heli oli imearmas vaikne sadam kauni vaate ja mõnusa linnastruktuuriga. Ilmad muidugi ka ei hoidnud sel detsembri keskpaiga nädalavahetusel tagasi ning nii istusime pühapäevahommikust kohvi juues sadamakohvikus T-särgi väel ning lasime päiksel oma põski paitada.
Corinthos pole iseenesest midagi väga vaatamisväärset. Küll oluliselt väiksem kui Ateena, kuid siiski piisavalt suur ning „tavaline“ linn, KUID seal leidsin siiani esimese merevaate, kus saared-mäed horisonti ei piiranud ning nautisin seda väga! Asukoht ka vaid tunnikese rongisõidu kaugusel Ateenast (trammiga Ateena kesklinnast Glyfada´sse minna võtab isegi kauem), seega, miks ka mitte!
Loutraki, mis vaid 4km Corinthoselt, on oluliselt mõnusam linnake ning kindlasti ka suurem turismisihtkoht, kuna seal lisaks kaunimatele vaadetele ning söögikohtadele-kohvikutele ka üks Euroopa suurimaid kasiinosid. Lisaks on Loutraki (allikas kr.k.) tuntud ka oma hea allikavee poolest, mida siingi loomulikult igast poest osta saab.
Minu jõululaupäev sai sel aastal veedetud Loutraki suurimas ööklubis. Hah! Just, te silmad ei peta. Kogemus oli huvitav, ütleme nii. Natuke nagu mõistus tõrkus taaskord jõule ning ööklubi-sära ühendamast, kuid kuna baaselement - jõulutunne - niikuinii puudu oli, siis läksin vooluga kaasa. Püüan selle siiski jätta ühekordseks elamuseks…
Ateenas külastasin ka kahte kontserti. Mõlemad mõnusad-mõnusad. Mõlemad Kreeka bändid.
http://www.myspace.com/biribiriband
Ning uusaastagi saabus siin, suurlinnasäras. Sära oli küll pisut vähem, kui ootasin. Ilutulestik et hädisemgi kui Keilas mõnel aastal, kuid selle eest seltskond ning peokoht (noortehosteli katuseterrass, baar, muusika, vaade üle linna ning Akropolis ees laiumas..) tegid õhtu igati nauditavaks ja mälestusväärseks.
Ning uusaastagi saabus siin, suurlinnasäras. Sära oli küll pisut vähem, kui ootasin. Ilutulestik et hädisemgi kui Keilas mõnel aastal, kuid selle eest seltskond ning peokoht (noortehosteli katuseterrass, baar, muusika, vaade üle linna ning Akropolis ees laiumas..) tegid õhtu igati nauditavaks ja mälestusväärseks.
2010 saab olema super, olen kindel! Ideid ning plaane on palju, seega, tegudele! (Teiegi! Hopp!)
P.S. Loodan, et teil sulaks ei lähe Eestis..okou..
Teie Gea
P.S. Loodan, et teil sulaks ei lähe Eestis..okou..
Teie Gea
Postitused
2 kommentaari:
kallipaikukununnu, ma saatsin sulle vana-aasta õhtul sõnumi, kuid sain tagasi hoopis teate, et Gea on mu ära põlanud ja ei võta sõnumit vastu. ma saatsin muidugi su vanale nr-le, sest ei leidnud mingit kreeka numbrit, ei tea, kas sul ongi? kunagi ju liikusid sõnumid me vahel, ma ei saa aru, MA EI SAA ARU APPI APPI... kallis oled :)
Heiheihei!
Rahu ainult rahu! Oled mulle ikka sama kallispai ju, ära kohe midagi muud mõtlegi. Eesti number on kinni tõesti nüüd ning Kreeka oma panen vaikselt-väikselt siis siia 00306984855900
Musmus
Postita kommentaar