neljapäev, veebruar 04, 2010

Ole maailmas, mitte maailm

Tasapisi kaasavõetud kirjanduse läbitöötamisest on saanud tõeline lugemismaraton, kuna õnnetuseks läks kaduma mu mp3-mängija, mistõttu bussis-metroos hetkel muusikat kuulata ei saa, nii et nüüd on lugemine võitnud endale oluliselt rohkem aega mu päevas. Siinjuures mainin ära ka tõsiasja, et bussis/autos lugemine (isegi raamatu/ajakirja kättevõtmine) vallandas minus hetkega iiveldushoo, kuid tänaseks olen teinud tubli keskendumistrenni ja tegevus on muutunud mu jaoks suuremal või vähemal määral vastuvõetavaks. Üllatavalt kiire progress ning ajavõit! Jee!

Hetkel olen jõudnud raamatuni „Võit depressiooni üle“ – Paul Gilbert. See on üks raamat Võit-sarjast, kust muuhulgas võib leida veel näiteks
„Võit madala enesehinnangu üle“ M.Fennell
„Võit sotsiaalärevuse ja häbelikkuse üle“ G.Butler
„Võit suhteprobleemide üle“ M.Crowe
„Võit hasartmängusõltuvuse üle“ A.Blaszcynski
„Võit alkoholiprobleemide üle“ M.Spada
„Võit viha ja ärrituvuse üle“ W.Davis
Kognitiiv-käitumisteraapia põhimõtteid järgivad, kergesti jälgitavad, kuid samas äärmiselt professionaalsed eneseabiraamatud, mis pakuvad palju konkreetseid samme, harjutusi ning töölehti enesega tegelemiseks ning samas ka teoreetilist tausta, tuues välja loogilisi ja elulisi seoseid. Olen positiivselt üllatunud.

Viimase aasta jooksul olen palju mõelnud erinevate psühholoogia koolkondade ning suundade peale. Püüdnud leida seda lähenemist, millega ise tahaksin töötada, mille põhimõtteid kasutada, ning tundub, et kognitiiv-käitumuslik suund on end mu silmis aina enam ning enam õigustav.

Kognitiiv-käitumisteraapia peaeesmärk on õppida ära tundma negatiivsete uskumuste mõju probleemse käitumise säilimisele ning toimetulekut soodustavaid kohasemaid käitumisi. Teraapias kasutatakse erinevaid tehnikaid selleks, et suurendada kohast käitumist probleemsetes olukordades ning vähendada kohanemisraskusi.
Pearõhk on mõtetel/mõttemudelitel, mis omakorda on võimelised genereerima väga tugevaid meelteseisundeid (nagu hirm, lein, seksuaalne erutus jne.). Inimesed võivad vaid oma mõtetega, erinevate aju osade aktiveerimisega (aktiveeruvad kemikaalid), tekitada erinevaid kehalisi reaktsioone (väsimus, higistamine jne.), mõjutada meeleolu, mälu ning keskendumisvõimet jne. jne. jne.
Pöörates rohkem tähelepanu vastuvõetud infole ning mõtetele (kognitsioonidele) ning oma reaktsioonidele (nii kehalistele kui käitumuslikele), on võimalik tuvastada mõttemudeleid, mis on erinevate meelteseisundite (depressioon, ärevus, viha) taga, ning neid mõttemudeleid teadlikult muutes, muutub ka enesetunne ja käitumine. Lihtne, eks! (Olgu, muidugi mitte lihtne, aga loogiline ja tulemuslik).

Ehk siis, väga palju on kinni mõtlemises. Mõtlemisega kujundad ise oma suhtumise ja enesetunde. Püüa hoida oma mõtted positiivsed ning keskenduda headele asjadele, mis Sinu elus juhtuvad, ning Sa näed, et neid häid asju hakkab Sinuni jõudma enam ning enam!
Ole maailmas, mitte maailm - ebaedu korral võid küll tunda pettumust, võimalik, et Sinu käitumine ei küüni iseenda püstitatud ideaalideni, kuid see ei muuda Sinu kui isiksuse keerukust ning põhiolemust.

See kõik võib kõlada kulunud hüüdlausena, aga mida on Sul tegelikult kaotada, kui seda järgida proovid…?

(:

0 kommentaari:

Postita kommentaar